//, Kontaktläätsed, Silma tervis/Läätsekandjatele – kuivadest silmadest

Läätsekandjatele – kuivadest silmadest

Kontrollige oma silmade tervist 1-2 korda aastas ning tehke seda Raeoptika kauplustes. Tartus Raekoja plats 1 (t.7441279)
või Tallinnas Estonia puiestee 1/3 (t.6313773)

Lugege hoolikalt järgnevat infot:

Pisarakile v. Pisarfilm on esimene peegeldav pind silmas.
Selle integreeruvus ja stabiilsus on kriitilise tähtsusega hoidmaks kõrgekvaliteedilist nägemist ning head okulaarset mugavust.
„Kuiv silm“ ja „pisarafilmi“ korratus on kõige tavalisemad multifaktorid silma haiguste tekkimisel.
„Kuiv silm“ on tingitud vanusega kaasnevatest füsioloogilistest muudatustest. Eriti naistel ja patsientidel, kellel on suhkrutõbi, reumatoidne artriit ja autoimmuunsed haigused. Väidetavalt 20-50% kontaktläätsede kasutajatest kurdavad okulaarset kuivust. Need patsiendid tunnevad aeg-ajalt või siis krooniliselt sümptomeid nagu: valu, kraapimistunne ja põletav tunne. Need sümptomid võivad vähendada kontaktläätsede kandmise aega ja põhjustavad läätsede silmast välja kukkumist, mis on tüliks 12-51% läätsekandjatest.

Kuiva silma sümptomid

Võivad olla kõik alljärgnevad:

  • Torkav või põletav valu silmas.
  • Tunne, nagu silmas oleks liivatera.
  • Pisaravool, mis järgneb väga kuiva silma perioodidele.
  • Veniv eritis silmast.
  • Silmavalu ja silma punetus.
  • Nägemise ajutine ähmastumine.
  • Rasked silmalaud.
  • Võimetus emotsionaalse pinge ajal nutta.
  • Ebamugavustunne kontaktläätsi kandes.
  • Vähenenud võime lugeda, töötada arvutiga või tegeleda muu tegevusega, mis nõuab pidevat visuaalset tähelepanu.
  • Silmade väsimus.

Põhjused

  • Ajutine/krooniline haigus.
  • Ravimite kõrvalmõju, nt antihistamiinid, nasaalsed dekongestandid, rahustid, teatud vererõhuravimid, Parkinsoni tõve ravimid, rasestumisvastased tabletid, antidepressandid.
  • Nahahaigus silmalaugudel või nende ümbruses või näärmehaigused laugudes, nt Meibomi näärmete düsfunktsioon.
  • Keemilised põletused ja kuumapõletused, mis armistavad membraani.
  • Kontaktläätsede pikaaegsest kandmisest tingitud sarvkesta tundlikkuse vähenemine.
  • Harv silmade pilgutamine.
  • Liigsed või ebapiisavad vitamiiniannused, homöopaatilised abivahendid.
  • Allergiad
  • Immuunsüsteemi haigused, nt Sjögreni sündroom, luupus ja reumatoidartriit. Sjögreni sündroom põhjustab suu, silmade ja muude limaskestade kuivust ja põletikku.
  • Sidekesta, silmalaugu ääristava ja silma esiosa katva membraani või pisaranäärme krooniline põletik.
  • Teatud silmahaigused, põletik, erinevate ärritajate, nt keemiliste aurude või tubakasuitsu mõju, või kliima- või kütteseadmete tõmme.
  • Silma pindala suurenemine, nt kilpnäärmehaiguse korral, kui silm väljapoole tungib, või pärast kosmeetilist operatsiooni, mille kestel on silmalauge liiga laialt avatud.
  • Keratiit, mille korral silmalaud magamise ajal täielikult ei sulgu.

Kuidas ravitakse?

Sõltuvalt põhjustest võib arst rakendada sümptomite leevendamiseks erinevaid meetodeid.

  • Kui põhjuseks on mõni haigus, siis tuleb ravida põhjuseks olevat haigust.
  • Kui põhjuseks on ravimid, võib arst soovitada üleminekut teisele ravimile, millel selline kõrvaltoime puudub.
  • Kui probleemiks on kontaktläätsede kandmine, võib silmaarst soovitada teist tüüpi läätsi või läätsede kandmise aja lühendamist.
  • Ägeda kuiva silma sündroomi korral võib silmaarst soovitada teil kontaktläätsedest üldse loobuda.
  • Ainus saadaval olev retseptiravim on põletikuvastane ravim tsüklosporiin, mis vähendab sarvkesta kahjustusi, suurendab pisarate tootmist ja leevendab kuiva silma sündroomi sümptomeid. Ravimi toimimiseks võib kuluda kolm kuni kuus kuud, mille vältel manustatakse ravimit kaks korda päevas. Mõnedel raskekujulise kuiva silma sündroomi juhtudel on tarvis lühiajaliselt rakendada kortikosteroidseid silmatilku, mis vähendavad põletikku.
  • Üks võimalus on sulgeda äravooluavad ehk väikesed ümmargused avad silmalaugude sisenurkades, mille kaudu pisarad silmast ninna voolavad.
  • Pisarakanali korke saab silmaarst valutult paigaldada. Patsient tavaliselt neid ei tunneta. Korgid on valmistatud silikoonist või kollageenist, nad on ümberpööratavad ning ajutised. Rasketel juhtudel võib kaaluda püsivate korkide paigaldamist.
  • Mõnedel juhtudel võib rakendada lihtsat operatsiooni, mille abil äravooluavad püsivalt suletakse. See protseduur aitab säilitada pisaratevoolu piiratud kogust silmas pikema aja vältel.
  • Mõnedel patsientidel võivad ärritussümptomeid vähendada toidulisandid või toiduained, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, eelkõige DHA ja EPA. Toidulisandite ja vitamiinide kasutamise ja annustamise puhul tuleb pidada nõu perearstiga.

Kellel võib välja kujuneda?

  • Esineb tihti eakatel inimestel, kuid võib tekkida igas vanuses. Hinnangute kohaselt esineb kuiva silma sündroom peaaegu viiel miljonil vähemalt 50-aastasel ameeriklasel. Nende hulgas on naisi üle kolme miljoni, mehi üle pooleteise miljoni. Leebemaid sümptomeid esineb veel kümnetel miljonitel inimestel.
  • Rohkem levinud pärast menopausi. Naistel, kes jõuavad menopausi liiga vara, on silmade kuivusest tingitud silma pinna kahjustuse teke tõenäolisem.
  • Rasedatel.
  • Naistel, kes saavad hormoonravi. Ainult östrogeeni saavatel naistel on silmade kuivuse esinemine 70 protsenti tõenäolisem, nende hulgas aga, kes saavad nii östrogeeni kui ka progesterooni, on kuiva silma sündroomi väljakujunemise risk 30 protsenti kõrgem.
  • Pärast refraktiivse kirurgia (LASIK-operatsiooni) teostamist. Need sümptomid kestavad tavaliselt kolm kuni kuus kuud, mõnedel juhtudel ka kauem.

Kui oled lõpuni lugenud, siis õnnitlen Sind selle puhul, et hoolid oma tervisest ja eelkõige oma silmadest.
90% sellest, kui hästi me oma elu elame ja tööd teeme, sõltub meie silmade tervisest.

2018-07-02T16:54:25+00:00